Polli Loomaaed

               Avatud: 

Talvehooajal R-P 11-17  

Suvehooajal (1.apr-1.sept) E-P 11-19

Emud

EmuEmud on lennuvõimetud linnud, kelle looduslikuks kodumaaks on Austraalia.Nad toituvad rohust ja lehtedest ning väikestest putukatest. Emud munevad ca 30-40 muna aastas.

Vanus võib ulatuda 30 aastani. Kõrgus 1,5-1,8 m, kaal 50-65 kg.

Munemisperiood on detsembrist märtsini. Emalind muneb öösel, pimedal ajal, mistõttu muna värvus võib olla briljantrohelisest mustani, kaal 600-700 g. Isalind istub pesal üksi ca 56 ööpäeva, pesalt tõusmata.

Emusid kasvatatakse põhiliselt rasva pärast, kuid neilgi on punane, maitsev liha. 

 

 

 

 

 

 

 

 

Faasanid

KuldfaasanFaasanid on kanaliste seltsi kuuluv sugukond, kelle liikidel on enamasti välja kujunenud selged välised soolised erinevused. Isaslindudel on hunnitu, sädelev ja hiilgav sulestik, eriti pulmaperioodil, emased on küll kauni, kuid tagasihoidliku kaitsevärvusega, mis aitab neil osavalt pesa maskeerida. Värvika sulestiku tõttu on faasanid ajast aega olnud jahipidajate meelisobjektiks. Lisaks ohustab neid kui maaspesitsejaid otsene häirimine, alusmetsa hävitamine ülekarjatamise ja küttepuude varumise käigus, alepõllundus ja munade ärakorjamine.

Eesti farmides kasvatatakse põhiliselt jahifaasaneid ning peetakse neid ka lemmikutena. 19. saj lõpus ja 20. saj. algul olid faasanid üsna levinud jahilinnud ka paljudes meie metsades ja roostikes.

Looduses elutsevad faasanid väikestesse sallkadesse hoides, eelistades tegutseda puudesalu või hekkide lähistel ning suuremate aedadega kultuurmaastikus, kus ohu korral hõlpsasti varjepaiku leiab. Väiksemaid gruppe võivad faasanid moodustada ka täiesti lagedal põllumajandusmaasikul, kuid need populatsioonid ei püsi kuigi kaua elujõulistena.

Faasaneid on eriti mõnus külastada märtsi lõpust maini. Siis on kuked kõige kaunimad ja aktiivsemad, kuna on pulmaaeg.

Pildil on meie kuningfaasan. 

Haned

HaniKodustatud on kaks haneliiki. Koduhani põlvneb hallhanest Ta kodustati Lõuna-Euroopas 4000 aastat tagasi. Haned elavad suhteliselt kaua. Koduhani elab keskmiselt 20 aastat ja maksimaalne täheldatud eluiga on olnud 80 aastat Tänapäeval elab maailmas kümmekond liiki hanesid. Kõige suurem neist on hallhani, kes kaalub 2,5–4,1 kg, kõige väiksem Rossi hani, kes kaalub 1,2–1,6 kg.

Kuigi hani on ka veelind, viibib ta vees vähem. Seepärast pole tema pidamiseks veekogu tingimata vajalik. Hani on rohusööja lind. Suvel elutsevad haned karjamaal, olles väljas kogu päeva. Eriti hea kartulivagude rohija , alles jätab ainult puju ja maltsa. Suurepärane ohaka hävitaja.

 

 

Pollil olid esimesed 4 hane talus juba 2001 aastal. Sel ajal oli siin kandis ka väga palju rebaseid ja lõpuks sattusid haned ikkagi rebaste roaks. Loomaaia jaoks toodi 2006a suvel uued haned Läti piiri äärest.  

 

 

 

 

 

Jaanalinnud

JaanalinnudJaanalinnud (Struthio camelus) on suurimad maailmas elutsevad lennuvõimetud linnud, kelle kodumaaks on Aafrika ja kes looduses toituvad peamiselt rohust ja lehtedest.

Täiskasvanud linnnu kõrgus on 2-2,7 m ja kaal 100-175 kg, sõltuvalt soost ja tõust. Jaanalind muneb 30-50 muna aastas ja oma eluea jooksul ca 2000 muna. Jaanalinnumuna on kaetud kollakasvalge paksu koorega ja võib kaaluda 1,5-1,8 kg, mis on võrreldav 22-24 kanamunaga.

Munemisperiood algab kevadel, kui on soe ja valge. Jaanalinnud istuvad pesal mõlemad: isane, musta sulestikuga, öösel ja emane, halli sulestikuga, päeval. Kokku kestab inkubeerimine 42 ööpäeva.

Jaanalinud võivad elada ca 60 aastani ja muneda 25-35 aastat. Nad võivad joosta 50-70 km/h ja nende kõige tugevam kaitse on jalahoop, mis on sama tugev kui hobusel.

Iseloomult on jaanalinnud enamasti sõbralikud ning uudishimulikud. Jaanalinde kasvatatakse peamiselt liha, naha ja sulgede pärast. Liha on hõrk, punastest lihadest madalaima rasva ja kolesterooli sisaldusega. Maitselt on see kõige enam sarnane loomafileele. Nahka peetakse tugevuselt teiseks maailmas, hinnaklassis liigitatakse luksuslike nahkade hulka. Sulgi kasutatakse nii tolmuharjade valmistamiseks kui ka moetööstuses. Jaanalinnurasval, nagu ka emu- ja nandurasval, on mitmekülgne põletikuvastane toime, mistõttu on see paljude kreemide põhiline  koostisosa.

Polli Loomaaeda saabusid jaanalinnud 2007. aasta sügisel Muhumaalt Laasu talust. Kohale toodi nad hobuveo treileriga. Tegu oli küll aastaste, aga siiski täiskasvanud lindudega. Kuna nö tibusulg oli veel vahetumata , siis ei saanud aru kumb on isas- kumb emaslind, sest mõlemad olid pruunid. Isaslinnud on muidu mustad ja emaslinnud hallid.  

Kanad

Kukk-faasanigaKana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.

Sõna "kana" käib eelkõige emase kana kohta. Isaseid kanu kutsutakse kukkedeks ja kanapoegi tibudeks. Kanu kasvatatakse peamiselt toiduks: neilt saadakse kanaliha ning kanamune.

Kanade lennuvõime on piiratud ning nad on suhteliselt väheintelligentsed (nad ei otsi võimalust takistusest mööda pääseda). Kana kodustati Kagu-Aasias. Kodustamise eesmärk polnud munade saamine, sest bankiva kana muneb 5–8 muna aastas ja see pole piisav põhjus kedagi kodustada.

Kanad kodustati hoopis sportlikel eesmärkidel: kukevõitluse pärast. Alles hiljem hakkasid inimesed kanu munasaagi põhjal valima. Kanad levisid järjest lääne poole ja jõudsid Kreekasse umbes 5. sajandil eKr. Egiptuses mainiti juba 18. dünastia ja Thutmosis III ajal "lindu, kes muneb iga päev".

Vanas Roomas olid kanad juba üldlevinud. 2003. aasta seisuga on maailmas üle 24 miljardi kana. Nad on kõige arvukamad linnud. Kanad elavad umbes viie kuni kümne aasta vanuseks. 

Pildil meie kukk koos faasaniga.

Pardid

Meil saab näha muskusparte ja tuliparte.

Muskuspardid ei prääksu nagu kodupardid, vaid häälitsevad sisisevalt. Hea lendaja. Muskuspardid on Lõuna- ja Kesk-Ameerikast pärinevad lihalinnud.

Eestis alustati muskuspardi kasvatamist 1981. aastal. Peamisi muskuspardisaadusi on kolm: pardiliha, munad ja pardimaks. Muskuspardid on suured linnud: täiskasvanud isaspart kaalub 4,5-5kg, emaspardid 2,5-3kg. Muskuspardid alustavad munemist 6-9 kuu vanuselt, aasta munatoodang on 60-120 muna. Ta on part, kes ei prääksu vaid susiseb.

Lihaparte võiks Prantsusmaal läbiviidud uurimuste põhjal realiseerida juba 6-8-nädalaselt: selles vanuses kaaluvad pardid 1,6-3kg, söödakulu 1kg juurdekasvu saamiseks on kõigest 2,6-2,8kg. Kuna selles vanuses tapasaagis on madal, tuleks siiski oodata ja isaspardid realiseerida lihaks 11-12-nädalaselt, emaspardid 10-11-nädalaselt. Selles vanuses kaalub lihakeha keskmiselt 2-3kg.

Pardid kasvavad kiiresti kuni 10-nda nädalani, seejärel nende kasv aeglustub ja söödakulu suureneb oluliselt. Eestis on muskuspartide kaal 10-nädalaselt keskmiselt 2,2kg Muskuspardi ristamisel kodupardiga saadakse hübriidid — nn. mullardid. Mullardite liha on väga maitsev ja sisaldab vähe rasva.

Lisaks lihale saadakse mullarditelt nende spetsiaalse nuumamise korral väga kvaliteetset pardimaksa. Maks kaalub 500-700 grammi (rekordmaks 1000 grammi); nuumamisel kulub 100g maksa saamiseks umbes 3kg sööta (maisi). Pardimaks on delikatess, mida oleks võimalik realiseerida toitlustusasutustele.

Huvitava faktina võib välja tuua, et muskuspartide sugutid on spiraalikujulised ja võivad olla kuni 40-sentimeetrised, olles peaaegu pool nende kehapikkusest. Umbes nagu korgitser. Isane part liigutab paaritumisel fallost kella liikumisele vastassuunas. Emaste muskuspartide suguorgan on isaste omale vastupidise spiraaliga.

Tulipardid elutsevad Lõuna -Aasiast Põhja –Aafrikani. Nad Keskmist kasvu pardid. Ilusa värvilise sulestikuga. Emaslind kaalub 1...1,5 kg isaslind 1,2...1,6kg. Pesa teeb ta kivide vahele ja isegi puuõõnde. Muneb 8-12 kreemikat muna mida haub 27-29 päeva. 

Tuvid

Tuvid-sabad-suuredMeil on Moskva lihatuvid, dekoratiivtuvidest Paabusaba tuvid ja Jakobiinid. Kodutuvi on see tuvi, kes meil õues ja linna vahel ringi jalutab. Kirjatuvi ( ehk sport tuvi ) on kohe eriline sort, keda ongi aretatud selleks otstarbeks.

Nad on hästi sihvakad ja kiired, neile korraldatakse võistlusi ja otsitakse just kiiremaid linde aretuseks, kellel oleks ka hea iseloom. Asi töötab põhimõttel, et tuvi lendab tagasi oma tuvilasse, st paika, kus ta on välja hautud ja üles kasvanud. See pole nii, et saadad tuvi näiteks täna Tallinna ja homme Pariisi.

Vanasti olid lossides, kloostrites ja ka taludes lindlad tuvidega, ning kui reisile mindi, siis võeti mõned tuvid ikka kaasa. 


Tuvisorte või -tõuge on sadu. Turtel-, pugu- ja sabatuvisid - esimesed on suht tagasihoidlikud kaelavöötidega roosakad linnud, pugutuvidel on uhke kaardus pugu ja sabatuvidel lehvikjad suled sabas nagu paabulinnul ning ka jalad sageli sulised. On olemas ka lihatuvid - tuviliha on üks maitsvamaid, kuid see on juba teine teema. 


Tuvid munevad alati vaid kaks muna, niiet väga hõlpsalt nad ei sigi. 
Kindlasti on võimalik ka kodus üles kasvatada hariliku kodutuvi poega, aga kuna tuvi on seltsinguline lind, siis ta kas kiindub väga inimesse või tunneb üksindust ja nukrutseb. Kõik liigid peale turteltuvi elutsevad inimasulate läheduses. Tuvid pole küll rändlinnud (v.a turteltuvid), kuid nad on kodutee leidmises väga osavad (nt kodutuvi).

Tuvid toituvad enamjaolt teraviljast, kuid söövad ka lehti, marju ja mugulaid. Tuvi on vanast ajast olnud armastuse, rahu ja ustavuse sümbol. Pulmapeol tuvide lendu laskmise traditsioon on tulnud Itaaliast.

Tuvid võivad elada kuni 20 aastat, kuid looduses ei suuda ükski lind nii kaua vastu pidada.

Meie tuvid on toodud 19.aug.2006a.a Põlvamaalt Jaaniraotu linnupargist.  

Kohtume sotsiaalmeedias