Polli Loomaaed

               Avatud: 

Talvehooajal R-P 11-17  

Suvehooajal (1.apr-1.sept) E-P 11-19

Hobused

Polli11Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobused elavad kuni 32 aastaseks, kuid on kuulda olnud ka vanematest hobustest. Guinessi rekordite raamat räägib, et hobune nimega "Vana Billy" elas 62 aastaseks. Eestis on olnud kuulda 42 aastasest hobusest.

 

Kõik hobused on imetajad ja seega soojaverelised, seda vastupidiselt roomajatele kes on niinimetatud külmaverelised. Aga nendel samadel väljenditel, "külma"- ja "kuumavereline", on hobustega seoses hoopis teine tähendus. Nimelt jaotatakse hobusetõuge loomulaadi järgi kolme kategooriasse: "kuumaverelised", "külmaverelised" ja " soojaverelised" . Kuumaverelisteks arvestatakse enamasti hobusetõuge nagu Ahhal-tekiini hobune, Araabia hobune, Berberi hobune ja Inglise täisvereline ratsahobune.

Kuumaverelised on tuntud oma kiiruse ja nobeduse poolest. Nad on elavaloomulised ja tulised. [2] Külmaverelised hobused on suured ja tugevad. Sellesse kategooriasse kuuluvad Euroopa põlistest hobustest pärinevad rakseveo- ja ponitõud. Nad on iseloomu poolest rahulikud, kannatlikud ja püsivad. Näiteks on tõud nagu Belgia raskeveohobune,Clydesdale'i hobune, Haflinger, Schwarzwaldi hobune, Suffolk Punch ja Šairi hobune.

Soojaverelised hobusetõud arenesid kui erinevat tüüpi külmaverelisi hobuseid või ponisid ristati kuumaverelistega. Soojaverelised hobused on sihvakamad ja rafineeritumad kui külmaverelised ja samas suuremat kasvu ja vähem tulise iseloomuga kui kuumaverelised. Seda tüüpi hobused on väga sobivad ratsutamiseks ja spordialadeks nagu kooli- ja takistussõit. Näiteks on tõud nagu Trakeeni hobune, Hollandi soojavereline hobune, Hannoveri hobune, Ameerika traavel ja Tennessee kõnnihobune.

Täielikult täisverelisteks loetakse kahte hobusetõugu: Inglise täisvereline ratsahobune Araabia täisvereline ratsahobune.

Hobuste tõuaretuse ning ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul välja kujunenud oma kindel sõnavara hobuste välistunnuste ning värvuste kirjeldamiseks, need kantakse ka hobustele väljastatavtesse passidesse.Värvused onm must, raudjas, kõrb, hall, kollane, võik, hiirjas, hbemust ja hõbekõrb, kimmel ning kirju.

Hobustega harrastatkse mitmeid ratsaspordialasid nagu takistussõit, kolmevõistlus, koolisõit, rännak ehk kestvusratsutamine, galopi võidujooks, voltižeerimine, traavisport,  polo ja ratsajaht.

Hobuse liikumisviisi nimetatakse allüüriks. Hobusel on kolm allüüri - samm, traav ja galopp. Ratsanik saab hobuse allüüridele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega.

Kohtume sotsiaalmeedias