Polli Loomaaed

               Avatud: 

Talvehooajal R-P 11-17  

Suvehooajal (1.apr-1.sept) E-P 11-19

Küülikud

jänksKüülikud on väiksed imetajad, kes elutsevad mitmel pool üle maakera (enamasti Põhja-Ameerikas, aga ka Euroopas, Indias, Sumatra saarel, Jaapanis ja mõnel pool Aafrikas). Küülikud elavad gruppidena ja on valdavalt uruloomad. Nende põhilisteks elupaikadeks on niidud, metsad ja lagendikud, aga ka kõrbed ja märgalad. Küülikuid peetakse tihti ekslikult närilisteks, tegelikult aga eristavad neid närilistest kaks paari lõikehambaid (üks paar asub teiste taga).

Küülikud on herbivoorid, nende põhitoiduks on muru, õistaimed ja lehised umbrohud, nende menüü on väga tselluloosirikas, mistõttu tekib neil kahte sorti väljaheiteid - öised pehmed poolseeditud väljaheited, mis sisaldavad rohkelt mineraale, vitamiine ja valke, süüakse ära kohe peale väljutamist, see toiming aitab küülikutel omastada toidust vajalikke toitaineid.

Küülikud on uutes kohtades väga uurivad ja võimaliku ohu korral nad enamasti tarduvad ja vaatlevad ümbrust. Neil on märkimisväärselt lai nägemisulatus ja võime näha ka peakohal toimuvat. Ohu korral aitab neid kaevumine või põgenemine ning võimsad löögid tagajalgadega, võitluses on abiks ka tugevad hambad.

Küülikupojad sünnivad pimedate, karvutute ja abitutena (see eristab neid selgelt jänestest, kelle vastsündind sünnivad nägemisvõimalistena ja karvadega), pesakonnas on keskmiselt 4-12 poega. Pehme beebikarv tekib poegadel mõnepäevaselt, nende silmad avanevad tavaliselt 10. elupäeval ja iseseisvalt sööma on nad võimalised alates 14. elupäevast, emased imetavad poegi umbes 4-5 nädalat. Kuna küülikupiim on väga toitainerikas, imetavad nad poegi ainult paar minutit üks kuni kaks korda päevas. Küülikud paljunevad väga kiiresti – aasta jooksul toodab üks emajänes kuni 800 järglast (pojad+nende järglased+nende järglaste järglased). Enamlevinud haigused (mis kimbutavad tihti ka farmitingimustes elavad küülikuid) on müksomatoos, koksidioos ja pastörelloos. 

Küülikut eristab jänesest tema vajadus kaevata urge.

Kohtume sotsiaalmeedias